Räägime retinoolist

Kui kõneldakse väsinud naha toonuse parandamisest, tuleb sageli jutuks retinool. Seda sisaldavad seerumid ja kreemid lubavad säravat jumet, prinki nahka ja värsket ilmet. Et see toimeaine ka sinu nahaga imesid teeks, tuleb seda õigesti kasutada.
Kogenud kosmeetik-koolitaja Külliki Piatecki ütleb, et retinoolist räägitakse ülivõrdes põhjusega. „Retinool on kosmeetikamaailmas kõige tugevam toimeaine. Seda on väga palju uuritud ja laborites korduvalt ka tõestatud, et retinool on võimeline nahka päriselt noorendama. Seega võib öelda, et imesid retinool ei tee – selle toime on tõestatult täiesti ootuspärane.“
Milline on retinooli mõju?
Retinoolil on kolm klassikalist toimet:
- See stimuleerib nahas kasvufaktoreid = naha uuenemine kiireneb, nahk on pringim ja siledam.
- Korrigeerib rakkude paiknemist epidermises = naha pind on märgatavalt siledam.
- Reguleerib pigmentainet tootvate rakkude tööd = jume on ühtlasem, värskem ja säravam ning pigmendilaigud vähenevad.
Sellist tulemust võib oodata kõikidelt retinooli sisaldavatelt toodetelt, kuid konkreetsest ainest lähtuvalt võib mõni neist kolmest toimest olla tugevam. Tundub ju nagu unelmate toimeaine, sest mida ühelt seerumilt või kreemilt veel oodata?
Nagu igal heal asjal on ka retinooli supertoimel üks „aga“: hea tulemuse saab ainult siis, kui seda õigesti kasutada. See eeldab katsetamist ja paljude pisiasjadega arvestamist. „Retinooli kohta on väga tähtis teada, mis koostisega toodet ja kui sageli kasutada,“ räägib Külliki. Sarnase nime ja toimega on erinevad ained: retinoolid, retinoidid ja bioretinoidid.
Retinooli on kosmeetikas kasutatud juba kümneid aastaid. See on tõhus, kuid kahjuks on sel ka tugevad kõrvalmõjud. Kui retinooli on tootes üle 0,1 protsendi, võib see tundlikku nahka ärritada. Kui retinooli on tootes väga vähe, näiteks on see kõrvaltoimeaine, on selle ülesanne aidata teistel toimeainetel imenduda. Retinoididel on nahale leebem toime ja kõrvaltoimed on minimaalsed. Väga tundliku nahaga inimesed võiksid eelistada bioretinoidi, mille toime on nõrk, aga teisalt pole sel ka soovimatuid kõrvalmõjusid. „Igal kasutajal tulebki leida endale sobiv aine ja ka konkreetne toimeaine doos ehk kangus, mis annab hea tulemuse,“ selgitab kosmeetikute koolitaja.
Retinool sobib hästi:
- Tuhmi jume ja hallika naha korral – õhetus lisab näole sära ja värskust.
- Vananevale, lõtvunud, peente kortsudega nahale – pinguldab, silub ja tugevdab nahka.
- Aknesele nahale – puhastab ja ahendab poore ning kiirendab naha uuenemist.
Retinooli ei tohi kasutada:
- Akne korral, kui nahk on põletikuline.
- Rosaatseaga nahal.
- Naha põletikuliste reaktsioonide korral.
- Tundliku nahaga.
- Rasedana ja rinnaga toites.
Peen kunst leida sobiv toode
Endale sobiva toimeaine ja doosi leidmiseks pole ühtki testi. Seega on ainus võimalus katsetada. Kui toimeaine või doos ei sobi, annab nahk sellest märku ärrituse, õhetuse ja punetusega. Keeruliseks teeb olukorra aga see, et mõõdukal moel on taoline nahaärritus ka retinoidide ja retinooli oodatav tulemus. See näitab, et toode toimib.
Kuidas siis teha vahet heal ja halval ärritusel? „Kui nägu punetab ja läheb ka turse ning see ei lähe ööpäevaga üle, siis on halvasti. See on selge märk, et toodet sai liiga palju. Kui nahk on rahunenud, tuleb järgmine kord panna toodet vähem ja kasutada harvem,“ õpetab kosmeetikkoolitaja.
Turvalist kõrvaltoimeteta, aga siiski alati toimivat retinoolikogust toodetes välja tuua ei saa, sest iga inimese nahk on erinev ja väga palju oleneb sellest, millist tulemust keegi ootab. Õhetus, mille retinool annab, sobib hästi tuhmi jume ja hallika naha korral, näiteks neile, kes suitsetavad – nende näole lisab õhetus sära ja värskust. Kelle näonahk pidevalt niigi roosatab, peaks eelistama lahjemat retinooliga kreemi, sest vastasel korral lisab retinool näole punast veelgi. Üldiselt annab õhetus värske ilme, aga kui see kellelegi ei meeldi, tasub kasutada muid tooteid.
Lähtu vajadusest, mitte vanadusest
Mõnikord soovitatakse mõnd kreemi hakata kasutama alates kindlast vanusest, näiteks pärast 35. või 55. eluaastat. Kas ka retinooli kasutades tuleks lähtuda vanusest?
„Vanuselist soovitust on raske anda,“ tõdeb kosmeetik-koolitaja. „Vajadus sõltub naha vanusest, näiteks kui on märgata vananemise ilminguid. Naha vanus ei lähe sageli aga üldse kokku kronoloogilise vanusega. Mõnel võib tõsise haiguse tagajärjel nahk olla tuhm ja lõtvunud juba 25aastasena, nii et ta võiks retinoolist abi saada,“ soovitab Külliki individuaalselt läheneda.
„Samamoodi on kerged retinoidiga tooted näidustatud noortele akne korral, et kiirendada naha uuenemist. Aknega on retinoididest kasu ka seetõttu, et retinoidid panevad naha n-ö tööle ja ka puhastavad poore,“ lisab ta.
Võtta seerum või kreem?
Kas eelistada retinooliga seerumit või kreemi? Kumb neist mõjub paremini? „Kõige kangem on alati seerum,“ ütleb Külliki, aga lisab kohe, et see ei pruugi olla parim valik. „Kõik sõltub sellest, mis on eesmärk.“
Tugevuselt järgmine on geel-kreem ja kõige leebem on rasvane kreem. Siiski peab pakendilt uurima, mis on seerumi sees. Siis saab teada, kas ja kuidas toode töötab ning kas see mõjub pindmiselt või imendub ka naha sisse. Viieeurosest seerumist ei saa oodata sama toimet, mille annab 50-eurone toode.
Kui aga ei tea, mida ained koostises teevad, siis kas võib usaldada lihtsalt määratlust: kuivale nahale, seganahale, rasusele nahale? „See näitab tavaliselt seda, kui palju on tootes õlisid ja rasvu. Kuiva naha kreemis on rohkem õlisid, mis tekitavad nahale tugevama kaitsekihi. Et nahka sügavuti mõjutada, tuleks tunda ikkagi toimeaineid. Selleks tasub usaldada poodides konsultante ja kosmeetikuid ning neilt nõu küsida,“ lisab Külliki.
Mis on mis?
RETINOOL – esimene sedalaadi kosmeetikas kasutusele võetud toimeaine. Kuna see on kõige kangem ja sel on palju kõrvaltoimeid, kasutatakse seda hooldustoodetes väga väikeses koguses. Mida suurem on retinoolisisaldus, seda teadlikumalt tuleb toodet kasutada.
RETINOIDID – retinooli derivaadid. Kui ajada seerumi või kreemi koostisosades näpuga järge, siis kuuluvad retinoidide gruppi retinüülid, retinaalid, palmitaadid ja aldehüüdid. Neid kasutatakse põhiliselt kombineeritult teiste toimeainetega, et tulemus oleks nahasõbralik ning avaldaks klassikalise retinooli moel toimet.
BIORETINOOL – taimsed valgud, millel on naha sees retinoididega sarnane toime. See võib olla lahendus tundlikule nahale, mis tavalisi retinoide ei talu. Bioretinooliga on punetuse oht minimaalne ja sel puuduvad kõrvaltoimed.
Retinooli kasutamise A ja O
- Retinooliga tooteid tuleb õppida kasutama. Arvesta seejuures oma naha eripäraga. Leia hea tasakaal, et retinooliärritus ei oleks liiga tugev, aga samas oleks toime tõhus.
- Lase nahal harjuda. Hakka retinooliga seerumit või kreemi kasutama järk-järgult – retinoolisisaldusest lähtudes alguses kord või kaks nädalas. Seejärel suurenda kasutustihedust, kuni jõuad igaõhtuse tarvitamiseni. Teine võimalus on intervallkasutus: nädal aega justkui ärritad nahka retinooliga, et stimuleerida rakud õigesti tööle, ning siis pead nädala pausi, mil niisutad, rahustad ja poputad nahka, et ärritus maha rahustada. Sellist meetodit kasutatakse naharakkude stimuleerimiseks.
- Kasuta retinooli kuurina. Retinooliga tooteid võiks kasutada mõni kuu järjest, et tulemus oleks tuntav ja nähtav.
- Õhtul ärrita, hommikul rahusta. Retinoididega toodet kasuta vaid õhtuti. Hommikul kanna nahale rikkalikult niisutavat, taastavat ja nahka pehmendavat kreemi, milles pole retinoide ega tugevaid happeid. Meigi kandmisel piiranguid pole.
- Kaitse nahka päikese eest. Retinool ja retinoidid on päikesetundlikud toimeained. See tähendab, et kui kasutad sellega toodet ja lähed päikese kätte, siis ultraviolettkiirgus lõpetab nahasisese toime ehk see ei uuenda nahka, teisalt nõrgestab retinool nahka, nii et võid kergemini saada päikesepõletuse.
- Kevadel ja kesksuvel tohib kasutada vaid väga lahjat retinoidiga toodet. Mida tugevam ja toimivam retinool, seda suurem on päikesetundlikkus.
- Vahetult enne päikesepuhkust ei tohi retinoolikuuri teha, isegi kui kasutad päeval kaitsefaktoriga kreemi. Eesti kliimas on kõige parem teha retinoolikuure kõige pimedamal ja päikesevaesemal ajal.
Retinooli piirkogus ilutoodetes muutub
1. novembril 2025 jõustus Euroopa Liidus määrus, millega piiratakse turule toodavates toodetes retinooli, retinüülatsetaadi ja retinüülpalmitaadi kogust. Näole mõeldud toodetes on edaspidi lubatud kuni 0,3 prot senti ja kehahooldustoodetes kuni 0,05 protsenti retinooli. 1. mail 2027 tuleb seda nõuet eiravad tooted müügilt eemaldada.
Piirang kehtestatakse üldiste terviseriskide vähendamiseks. Retinooli ehk A-vitamiini saab inimene loomulikul moel toidust, näiteks piimatoodetest, juustust, lihast, maksast, munadest, puu- ja köögiviljadest. See on hädavajalik vitamiin, et keha toimiks. Kui organismi imendub A-vitamiini toidust, toidulisanditest ja ka läbi naha retinooli sisaldavate toodete kaudu liiga palju, võib see põhjustada tõsiseid terviseseisundeid, halvimal juhul (küll väga harva) kaasa tuua maksakahjustuse, luude hõrenemise ja loote väärarengu ohu raseduse ajal.
Seetõttu tekib määruse järgi kohustus retinooli või selle derivaate nahahooldustoodetes piirata ning lisada ilutoodetele hoiatav märgistus: „Sisaldab A-vitamiini. Enne kasutamist vaadake üle oma päevadoos.“ Kosmeetik-koolitaja Külliki Piatecki ütleb, et tavakasutajal, kes on retinooli kasutades saanud oma nahamuresid leevendada, pole siiski põhjust karta, et jääb oma lemmiktootest ilma. „Tõenäoliselt on väga vähe inimesi, kes on lubatust tugevamaid retinoolitooteid kunagi kasutanud,“ lisab ta.
TOOTESOOVITUSED