Kui päike kiusab kiharaid

„Juuksed vajavad samasugust hoolt ja armastust nagu nahk. Päikeselisel suvel veel eriti,“ tõdeb meisterjuuksur Monika Unt. Ehkki põhjamaalasele on päike kui taeva kingitus, pole ta juustele seda teps mitte, sest ultraviolettkiired kuivatavad kaitsmata juukseid tohutult, eriti veel siis, kui need on keemiliselt värvitud. Seda reedavad septembris klientide kahused, haprad ja katkevad juuksed. Mõnikord ei päästagi muu kui juuksuri uljad käärid.

KOLMIK ASUB KAITSELE

Kiharate eest truult hoolt kandes pole lood õnneks lootusetud. Asendamatusse juuksehooldustriosse – iseäranis kui juuksed on blondeeritud, salgutatud ja värvitud – kuuluvad juuksetüübile sobiv šampoon, välja pestav või juustesse jäetav palsam ning mask kord nädalas kasutamiseks. 

„Šampoon avab pestes juuksesoomused, et saaks toimuda puhastumine. Palsam või mask sulevad need taas. Korralikult hooldatud juuste korral ei ole näha vahet, kas ollakse juukseid värvinud kolmkümmend või kolm aastat,“ kinnitab Monika. Juuksurite dünastiast pärit olles teab ta eriti hästi, mida räägib. Juuksurid on ka tema ema ja tädi ning ta ise alates teismeeast on nii ema klientidel päid pesnud kui ise kõige moodsamaid lõikusi kandnud – emal ja tädil oli ju vaja kellegi peal kätt harjutada.

BLONDID, SALGUTATUD VÕI VÄRVITUD?

Suvel või päikesepuhkusel on juukseid vaja lisaks kaitsta UV-filtrit sisaldavate toodetega või siis kanda kübarat, rätikut või mütsi. Nahka me ju päikese kätte minnes kaitseme, miks siis juuksed unarusse jätta? „Eesti naiste juuksed on lõunamaalannade omadest õhemad ja peenemad. Pealegi ollakse sealkandis harjunud juukseid palsamite ja maskidega niisutama. Meie oleme selles laisemad,“ selgitab Monika.

„Kuna mehed juukseid tavaliselt keemiliselt ei töötle, pole vaja ka UV-kaitset. Küll aga võiksid need, kes surfavad, merd sõidavad või sageli basseinis ujumas käivad, juukseid niisutada ehk kasutada lisaks šampoonile palsamit. Ja lastele kindlasti müts või rätik pähe,“ annab juuksur nõu.

Eestlannad armastavad blonde toone ja heledaid salke. Blondeerimine on aga juustele kõige agressiivsem, sest esmalt eemaldatakse juuksekarvast loomulik värvipigment, misjärel täidetakse karv uue pigmendiga. Tumedamaks värvides jäetakse loomulik pigment alles, lisatakse vaid värvi. Sellepärast peaks blondeeritud või salgutatud juuste korral olema koduhooldusega eriti hoolas – kasutama šampoonile, palsamile ja maskile lisaks juukseõli ning suvel UV-spreid. Blondeeritud juustega käib kaasas veel üks nuhtlus: need võivad värskelt blondeerituna basseinivees roheliseks muutuda. „Merevees seda ei juhtu, küll aga basseinis, eriti lõunamaade hotellide basseinivees,“ hoiatab Monika. „Kuna juus on pärast blondeerimist kloorile ja muudele ainetele eriti vastuvõtlik, peaks blondeerimise ja basseinis ujumise vahele jääma vähemalt kolm pesukorda.“

Värvitud juuste murekoht on jälle see, et need kipuvad suvel pleekima. Salongist välja astudes värv särab, paari nädala pärast aga muutub juba tuhmiks. Palsam pärast pesu, ja kindlasti värvitud juustele mõeldud šampooniga, hoiab värvipigmendi juuksekarvas. Tuhmuda ei lase ka UV-kaitsega tooted, värvi säratavad aga toonivad maskid. Neid on mõnus kodus kasutada, sest need emulgeeruvad hästi ja tulemus on ühtlane. Sobivaid toone ei leia ainuüksi värvitud, vaid ka salgutatud ja blondeeritud juustele. Tõsi, halle juukseid värvimask eikata. Nende jaoks on SOS-toode värvipigmendiga juuksepuuder, millega varjata väljakasvanud juuksejuuri. Seda siis juhuks, kui ei taha iga kuu halli värvimas käia, ei saa juuksurile aega või kavas on pikemat aega olla kodust kaugel, aga ei soovi väljakasvanud juuksejuurtega ringi käia. Neid, kes ei suuda otsustada, kas värvida või mitte – suvi oleks ju katsetamiseks vahva aeg – julgustab Monika eksperimenteerima.

„Ka habrastele kiharatele leiab juuksesõbraliku lahenduse. Saab toonida kergvärvi või värvimaskiga või anda näole raam kas või paari salguga, ja ongi välimus värskem. Mänguruumi jagub nii juuksuris kui ka kodus proovimiseks. Heledapäised võiksid värve valides olla siiski tumedajuukselistest ettevaatlikumad. Erk punane jääb loomulikule plaatinablondile väga hästi peale, tumedale kastanile annab aga vaid õrna punase läike.“

AGA LOOMULIKUD KIHARAD?

Ehkki loomulik juus on keemiliselt töödeldust tugevam, saavad juuksekarva kattev soomuskiht ja juuksekarvas olev keratiin päikesest ja soolasest mereveest ikkagi kannatada. Sellepärast on oluline pärast ujumast tulekut, olgu juuksed värvitud või mitte, pea võimalikult ruttu puhtaks pesta või vähemalt merevesi juustest välja loputada.

Monika annab juuste mere- ja kloorivee eest kaitsmiseks veel ühe nipi: enne ujuma minekut niisuta juukseid veidi veega. Siis ei ima juuksekarv soola-, kloori- ja muid osakesi nii palju endasse. Kui rannas dušši pole, tee seda kas või pudeliveega. Veel oleks hea pikad juuksed, eriti kui need on blondeeritud, hobusesabasse panna.

Kui tihti peaks aga juukseid pesema, sõltub nii peanaha rasutootmisest, higistamisest kui ka konkreetse inimese töö iseloomust ja keskkonnast. Iga päev pead pestes kaob juustest kaitsev rasukiht, nii et pikas plaanis ei ole see juuste tervisele hea. Samas suvel higiste, rasuste või liivast sügelevate juustega ringi käia pole ka just rõõm. Kes siiski iga päev pead peseb, võiks valida võimalikult leebe ja peanahaga sobiva šampooni. Seejärel niisutada ja kosutada juukseid palsamiga ning kord nädalas maskiga. Monika ise peseb juukseid üle päeva.

Kel on peanahk aga väga rasune, iga päev pead pesta ei taha või ei saa, neile ulatab abikäe kuivšampoon. See annab juustele kohevust, pikendab pesukordade vahele jäävat aega ning seda on lihtne kasutada ja kaasavõtmiseks kottigi pista. Aeg-ajalt võiks pead pesta ka sügavpuhastava šampooniga, mis eemaldab juustest mustuse ja viimistlusvahendite jäägid ning annab neile värskust ja uut elujõudu.

Kaks-ühes-šampoonide kohta arvab koos kosmeetikust õe Margretiga et võib-olla loomulikele juustele need sobivad, ent profisarjades selliseid tema arvates ei leidu. Keemiliselt töödeldud juustele ei sobi need mingil juhul.

Suvise juuksehoolduse ABC

ŠAMPOON, iseäranis suvesarja oma, peseb juustest leebelt nii tolmu, liiva, soola kui ka kloori. Igapäevašampoon seda nii tõhusalt teha ei pruugi.

PALSAM pärast iga pesu suleb juuksesoomuse, annab läike ja muudab juuksed paremini kammitavaks. Mõnedes juustesse jäetavates palsamites on ka UV-kaitse sees.

MASK kord nädalas, mis pärast pesemist 10–15 minutiks pähe jäetakse, niisutab ja toidab juukseid palsamist sügavamalt.

JUUKSEÕLI JA -SEERUM kaitsevad UV-kiirguse ja kuuma eest ning niisutavad juukseotsi. Neid on mugav ja mõistlik kasutada iga päev. Rannas päikese käes jääb neist siiski väheks – siis tuleks juukseid kaitsta peakatte või UV-spreiga.

UV-SPREI on parim UV-kiirguse kaitsega toode, kui minna päikese kätte peesitama. Kuna see muudab juuksed raskeks, siis igapäevaseks kasutamiseks passivad paremini juukseõli ja -seerum.

NIISUTA, NIISUTA, NIISUTA on mantra, mis kehtib aasta läbi, iseäranis aga suvel. Ja niisuta ikka palsami ja maski, mitte veega.

KANNA PEAKATET, sest see kaitseb päikesekiirte eest sama hästi kui UV-sprei. Ning pole vahet, on see rannakübar, rätik, müts või turban. Pikemate juuste puhul vaata, et sabaots või tukk välja turritama ei jääks. Peakate ja UV-sprei on ainsad, mis päikese eest kõige paremini turvavad.

ÄRA KASUTA KUUMA FÖÖNI, sest päike kuumtöötleb kiharaid niigi. Sama kehtib sirgendamise kohta. Suvel võiks lasta juustel loomulikult õhu käes kuivada. Kui siiski vaja, kasuta kindlasti kuumakaitset, kuivata jahedama fööniõhuga ja kanna juukseotstele õli.

Siin on mõned meie soovitused, et sinu juuksed püsiksid ka suvel päikese eest kaitstud.